Uskumused ja ended puude kohta

Eestlased on metsarahvana iidsetest aegadest teadnud, et puudel (nagu inimestelgi) on energiaväli (vibratsiooniväli). Näiteks täispuit on ainuke ehitusmaterjal, mille võnketase on sama kõrge kui inimesel. Elusal puul on see aga tohutult võimsam. Puu energia saab kanduda inimesele metsas liikudes, puude all seistes või istudes, puude kallistamisel. Puu peale võib heita pikali ja panna puutüve peale paljad jalad, mis aitab hästi unehäirete korral. Kui mõnda koduõues kasvavat puud kärpida tahetakse, siis tuleks temale oma mõtteis selgitada, miks seda vajalik on. Raiudes või murdes puult oksi, rikume puu harmooniat. Kui koduõues puu maha võtta, tuleb känd välja juurida või kinni katta (teiste taimede või väänkasvudega).

Puule tuleb läheneda väljasirutatud kätega, peopesad puu poole. Umbes meetri kauguselt on tunda peopesades, kas energia meile sobib või mitte. Sobivust võib ka pendli käest küsida. Kui paneme käed vastu tüve, siis sobivuse korral tungib kehasse pealaest jalataldadeni meeldiv energiavool.

Linnainimesele on park väga kasulik jalutuspaik, maainimesed peaksid eelistama metsa.

Puuseeme ei saa valida kohta, kus idanema ja kasvama hakata. Vahel sattub ta ebasobivasse või halva kiirgusega kohta. Välk ei löö puu sisse juhuslikult, vaid võtab sihikule ikka väga halbades kohtades kasvavad puud.

Välgust märgistatud, vigastatud ja kõveraid puid kallistada ei tasu. Heade puude tüvede ja võrade sisse teevad aga linnud pesi. Puude kaudu saab inimene maa energiat, mis on sama tähtis kui kosmiline energia. Õitsvatel ja lõhnavatel puudel on eriti suur ravijõud hingele ja kehale. Šamaanid arvavad, et inimene omab loomulikku sarnasust puudega. Inimese juured asuvad peas ja tema käed-jalad sarnanevad okstega. Sarnaselt puule, sünnib ka inimene seemnest, saab toidu maapinnast ja energia päikeselt. Inimene kasvab, õitseb, kannab vilja nagu puugi ning annab oma vere ja kaitsevõime järglastele edasi. Ka inimene peab vastu pidama elutormidele ja raskustele. Puu erinevus on vaid selles, et ta ootab rahulikult ja liikumatult oma Saatust, aga inimene tegutseb ja liigub. Siiski arvatakse, et ka inimene on kõige õnnelikum just seal, kus ta sündis siia ilma.

Mida erinevatest puudest arvatakse?

KASK on ideaalne trööstija, aitab rahuneda ja lõdvestuda, muredest vabaneda. Kasega peab olema õrn ja hooliv, siis ta hoiab ka inimest. Venelased ütlevad, et kes kaske armastab, on tema juures alati terve. Kask on jaheda energiaga naiselik puu, peenelt vaoshoitud ja kütkestavalt kaunis. Soodustab haavade, eriti hingehaavade paranemist. Kask äratab intuitsiooni, muudab sensitiivseks. Uue tunnetuse otsimisel peaks puudutama kase tüve. Kasega pikema aja vältel kontaktis olev inimene tunnetab kohe, milline inimene tema suhtes heatahtlik või vaenulik on. Kase pehmest puidust tehti vanasti lapsehälle, sest kasel on kaitseomadused. Ka kasevits kaitses sümboolselt halvale teele mineku eest.

TAMM sisendab jõudu ja vastupidavust, on ideaalne jõuallikas. Oli ta ju iidsetel aegadel ka püha puu. Kõige võimsam energiaallikas, mis annab jõudu ja mõtteselgust. Tema energia sobib enam-vähem kõigile inimestele. Samas on tamm igavikuline puu, tema energia võib olla inimesele ka ohtlik, kui läheneda tammepuule lugupidamatult. Tamme juurde tuleb minna alati puhaste mõtetega ja väga aupaklikult. Ta aktiveerib vere- ja lümfiringet. Suure mure korral või haigusest kurnatuna võib 5 minutit vastu tammetüve toetada, siis tekib kui uuestisünni tunne.

PIHLAKAS on väga naiselik ja südamlik puu, salavägede ja salateadmistega seotud. Harjutuste tegemine pihlaka juures tõstab tahtejõudu. Energiaväli muudab barjääri teadvuse ja alateadvuse vahel kergemini läbitavaks. Pihlakas aitab eluülesannet tunnetada, mõista oma püüdluste tegelikku mõtet. Pihlakaga suhtlemine aitab vabaneda sõltuvustest. Iidses Britannias oli druiidide puu. Skandinaavias öeldi tema kohta “Kõrge Koha Leedi” ja valmistati temast ruunipulki. Pihlakamarjade viieharuline lohk on kaitse sümboliks, mis sünnitab ilu nii tegudes kui mõtetes.

LEEDER on diureetilise toimega, leedrikoore tõmmist kasutatakse veepeetuse korral. Tugevdab immuunsüsteemi, viib muremõtted minema. Liiga sage kontakt leedripuuga võib muuta ülemeelikuks.

VAHER mõjub rahustavalt, aitab kiirustamise korral aega maha võtta, laeb kiiresti energiaga, on väga inimsõbralik puu. Eriti armastab väikesi lapsi ja vanu inimesi.

PÖÖK värskendab ja virgutab, tema energiaväli ulatub kaugele (10-15 meetrit). Jalutuskäik pöögisalus on kui energiavann, mis soodustab positiivse ellusuhtumise kujunemist, parandab keskendumisvõimet, lahendab vereringeprobleeme. 10 minutit kontakti pöögiga ravib stressi, tõstab töövõimet ja leevendab peavalu. Šamaanid loevad iidsete teadmiste valvuriks.

LEPP taastab eneseusu, vabastab ärrituvusest, tugevdab peenvibratsioone. Idealistlik inimene tunnetab leppa kui hinge kodu, tema sisemine jõud saab lepalt lisa. Kui südametunnistus puhas pole, siis peaks leppa vältima. Lepp suurendab ennustamis- ja selgeltnägemisvõimeid. Avab kolmanda silma, annab inspiratsiooni, isegi teispoolsuskontakte võimaldab mõnikord. Sangleppa kasutati iidsetel aegadel väravate ja sildade ehitamiseks ning flöötide valmistamiseks.

HAAB ravib stressi, imeb endasse vaid negatiivset energiat ja kutsub vaikivale suhtlemisele. Haavast tehti kunagi kilpe, sest omab kaitsevõimet. Haab lohutab ja aitab teha seda, mida südames õigeks peame.

JUGAPUU on pikaealisusega seostatud ja väga vastupidav puu. Iidse tarkusega seotud, kasvab sageli kalmistutel. Kindlustab seose minevikuga, surma ja taassünniga.

KIKKAPUU on väike graatsiline puu, mille sitket puitu kasutati värtnate ja kraaside valmistamiseks. Annab visa loomingulise töö rõõmu.

ASTELPAJU puidust tehti vanasti odavarsi. Annab mehisust, loomisvõimet, oskust õppida käesolevast hetkest.

KASTAN kosutab närve, on õhulise, rõõmsameelse ja vitaalse energiaga. Kastanil on tugevalt harmoniseeriv mõju inimesele. Õitsemise ajal on kastan nagu kõrguv katedraal, aitab saavutada sisemist rahu. Aitab südamevalu, ebakindluse ja sisemiste hirmude puhul.

SARAPUU tugevdab tahet, oksi kasutati korvide punumisel. Annab võime häälestuda looduse tsüklitele, aitab arendada loomingulist energiat ja aitab ennast teistega tasakaalu viia.

PÄRN aitab hingeelu tasakaalu viia, on väga inimsõbralik puu. Temas on kõik raviv: õied, lehed, koor. Vanad eestlased istutasid oma kodu lähedusse hingepärna, sest pärn on puhta armastuse puu. Teeb südame pehmeks, vabastab enesehaletsusest, annab mõistuse ja hinge kooskõla, arendab intuitsiooni, õpetab spontaanselt õigesti käituma. Pärn vabastab südame kalkusest ja annab sisemist sära.

KUUSK aitab vererõhku reguleerida. Kuuse alla on kerge küll vihmavarju minna, aga kallistada on teda raske, sest oksad on liiga madalal. Kuusk on siiski pigem energia võtja ja imeb tühjaks. Samas võtab ära stressi, mistõttu tuleb mõne teise puu juures hiljem end laadimas käia. Kuuskede all on kasulik elada, aga kuusk soodustab tõsidust ja sügavmõttelisust, mistõttu igaühele ei sobi. Kuusk on jõu ja tugevuse sümbol. Aias kasvava puu okstel võib lasta õrnalt läbi pihkude libiseda, et teda kasvama julgustada. Ühtlasi vabastab see pelglikkusest, ihnsusest, argusest ja pessimismist. Kui puust sageli kinni võtta, hakkab elu paremuse poole liikuma. Kuusk seondub alati puhta õhuga, aitab ette näha oma tegude tagajärgi. Kuusehekk kodu lähedal kaitseb elektrimagnetiliste väljade eest.

LAUKAPUU annab jõudu olukorra säilitamiseks, mehisust võidelda ootamatustega, kaitseb vaenulike jõudude eest. Sellest puust tehti kunagi karjusekeppe.

PAPPEL tõstab toonust, aga on “vampiirpuu”. Tema lähedal on raske keskenduda ja on täheldatud, et paplialleede läheduses juhtub palju liiklusõnnetusi.

PAJU peletab halvad mõtted eemale, tema pehme energia soodustab lõdvestumist. Paju kiirgab energiat otse hinge ja on seetõttu ohtlik puu, sest võimendab hingeseisundit (ka stressi). Paju sunnib ka põhjustele silma vaatama, aitab kaasa elumuutustele, mis raskest olukorrast vabastavad. Paju soodustab laste hingelist kasvu, mõjub rahustavalt agressiivsetele loomadele.

MÄND on võimsa, aga “raske” energiaga. Seda tunnevad eriti südamehaiged. Võiks pendliga enne männi mõju sobivust kontrollida. Tema ravitoime on intensiivne ja pidev. Siiski on mändide all kasulik elada. Mänd rahustab ägestunud meeled, võtab ära kurjuse ja ärrituse, annab meelerahu. Männi energiaväli ulatub 5 meetri kaugusele tüvest, männimetsas jalutamine on väga teraapiline, südamehaigetele on liiga võimas mõju.

KIRSIPUU on metsa- ja puuvaimude elupaik uskumuste järgi. Õitsval kirsipuul on armastuse aura, mis tugevdab inimese erootilist kiirgust. Kui iga päev toetada selg vastu kirsipuud või sirutada käed ümber tüve (vähemalt 3 minutit), aitab see seksuaalse pärsituse korral.

SAAR ei sobi kodu lähedusse, on inimvaenulik puu, mistõttu ka vastupidav saareparkett on halva energeetikaga paljude jaoks. Saar õpetab õigesti suhtuma maisesse, aitab juurduda. Mediteerimine saarepuu all rahustab mõistust ja tervendab vastuvõtuvõimet. Saar on vastupidav puu, aga sobib energeetiliselt vähestele.

JALAKAS on samuti inimvaenulik puu, aga ilus ja sihvakas. Ta on usalduse ja kaasaelamise puu, toetab enesehinnangut, hoiab sisemist valgust. Sobib vähestele.

AKAATSIA on universaalse bioenergiaga, annab värskust ja elujõudu.

NB! Kui puu on aidanud, siis tuleb teda tänada.

Puudega on seotud mitmeid uskumusi. Näiteks arvatakse, et okaspuid tuleb maha võtta noorkuu ajal, lehtpuid vana kuu ajal. Kõva tuule ajal raiumine pidi andma puule erilise tugevuse ja sitkuse, pehme tuule ajal raiumine soodustab metsa pealekasvu. Arvatakse, et pärituulde langetamine aitab puud lõhestada. Ehituspuul ei tohi sees olla nn. “tulioksa”, mis soodustaks tulekahju teket. Kuusel ja männil esineb tihedalt puu ligi kasvanud oksi, mis vaigusena ulatuvad sügavale puu sisse. Tulioksaga majja võib lüüa ka pikne. Arvatakse, et need põhjustavad ka metsatulekahjusid. Vanasti arvati, et paadipuid peab raiuma päeval, kui täiskuu ja päike on kõrvuti taevas. Seesugune päev võib esineda veebruarikuus. Ka paadi sisse ei tohi minna tulioksaga puud. Kui laevapuu kojuvedamisel väravasse puu kinni jääb, siis on see halb enne laeva jaoks. Et laev saaks kiire, tuleb puu maha võtta kiiresti ühe hooga ja kui palk kännust kaugele hüpates maha langeb, on see väga hea enne laeva jaoks. Laeva kiirusele aitab kaasa emapuu (kiilupuu) varastamine ja takistusteta kojutoomine. Öeldakse ka, et kui naine paneb puid ahju vastuoksa, siis sünnib tal ka laps jalad ees.

Madisepäeval (24. veebruaril) on keelatud puid maha võtta ja metsast koju tuua. Kevadine urbade rohkus näitab vanarahva tarkuse järgi head viljasaaki (lepa urvad- leiva urvad, kase urvad- kesva urvad, haava urvad- kaera urvad, sarapuu urvad- nisu urvad, paju urvad- oad või lina).

Kui sügisel mets ühel ajal ja ühteviisi kollaseks läheb, tuleb järgmisel suvel hea vilja-aasta, kui on tükati kollane ja roheline, siis ennustab kehva vilja-aastat. Kuusekäbide (vahel ka männikäbide) rohkuse järgi ennustatakse kartulisaaki. Kui käbid kõrgel ladvas, peab kartulimaa kõrgele tegema. Kui mets vaikse ilmaga kohiseb, tuleb vihma. Kuuse okkalangus talvel ennustab kuu aja pärast sula ja kevade tulekut. Männiokaste langemine sügisel ennustab kuu aja pärast lume tulekut. Varane ja kiire lehelangus ennustab varast ja kiiret kevadet. Kui puude lehed sügisel ruttu kaovad, läheb ka lumi järsku, kui puud pikalt kiratsevad, on ka talv pikk ja vaevaline. Kui puud kaua lehes seisavad, siis tuleb pikk ja külm talv suurte hangedega. Rikkalik pähklisaak sügisel ennustab pikka ja külma talve ja sellele järgnevat viljakat suve. Ka tammetõrude kohta on sama arvatud. Kui toomingad õitsevad kevadel kolm päeva, on sügis kolmenädalane, õitsevad kolm nädalat, on sügis kolm kuud.

Pihlakate rohke õitsemine ja marjakandmine ennustab armuasjade edenemist, rohkelt paariminekuid. Punetavad haavalehed ennustavad tulekahjude kuma. Kui haabadel kevadel lehed punased on, tuleb sügisel tulekahjusid. Kui puudel lehed talveks otsa jäävad, ennustab see nälga. Puude surm (murdumine, mahavõtmine, välgu sisselöömine) kodu lähedal ennustab inimeste surma ja õnnetusi (lehtpuu-naine, okaspuu-mees). Kui unes seda näha, siis samuti. Ka tormimurd kodulähedases metsas räägib õnnetustest. Tuulepesasid pidas vanarahvas tuulte puhkamispaigaks. Selliste puude juures raviti tuulerõugeid, kõrvahaigusi, silmavalu, vistrikke, vinne jt. haigusi ning tehti seda tuulepesa suitsuga suitsutades või leotusveega pestes ja viheldes. Tuulepesaga löömisel pidi tüdruk jääma raskejalgseks ja see pidi ka sünnitust kergendama. Kahe maagiliselt keerdukasvanud puu vahelt läbironimine pidi samuti haigusi ravima. Terveks saab siis, kui haige inimene läbi mahub sellest mulgust. Vanatüdrukud lootsid nii mehele saada, et pugesid sellisest mulgust läbi tagurpidi. Usuti ka, et välgust tabatud puu hambaid aitab ravida. Kasvajate vastu pidid aitama puupahad, sellistele puudele viidi vanasti ohvriande (linte ja riideribasid).

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.